Rahvusooper Estonia

Rahvusooper Estonia uute tuletõkkeuste valmistamine.

Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. See Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik hoone oli tollases Tallinnas suurim. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.

Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam keskosa, kus asus restoranina tegutsev Valge saal. Selle ees paiknes sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja pidulikul avamisel 24. augustil 1913 kinkis skulptor August Weizenberg teatrile kaks kaunist marmorkuju „Koit“ ja „Hämarik“, mis ehtisid teatrimaja Punast saali. Aasta pärast, mil puhkes Esimene maailmasõda, seati teatrimajas sisse hospital ja kontserdisaali rõdupoolses osas õigeusu kirik. Kuna teatrisaali siiski ei okupeeritud, jätkasid näitlejad etendustega omal kulul.

Asukoht: Estonia puiestee 4, Tallinn, 10143
Aasta: 2017

Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940. aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist ja ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi välisilmet, ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult. Teisenes ka interjöör, mis kaotas oma kaunid juugendlikud jooned ja muutus klassitsistlikult rangemaks.

 
194. aastal taasavas uksed kontserdisaal ja 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal, kuid kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles aastal 1991 Estonia talveaiana. Tänapäeval tegutsevad hoones Rahvusooper Estonia, Eesti Kontsert ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.

Vaata ka teisi projekte

Lae alla meie

referentsiraamat PDF kujul