Mida nõuab Muinsuskaitseamet kultuurimälestise hooldamisel?

Iga hoone ja tema osade renoveerimine on alati põnev, kuid keeruline protsess. Ette võib tulla kõikvõimalike ootamatusi. Asi läheb veelgi keerulisemaks ja põnevamaks, kui tegu on mõne muinsuskaitse all oleva kultuurimälestisega.

Muinsuskaitseameti poolt seatud reegleid ja piiranguid tundub olevat lõputult. Kõik vajab eelnevat kooskõlastust ning kunagi ei tea, mis üllatused võivad vana hoone puhul tööde käigus kusagilt välja tulla. Kas see on põhjus, miks mõne kauni muinsuskaitse all oleva hoone taastamist edasi lükata? Meie seda ei usu. Küll aga teeb protsessi märksa lihtsamaks, kui tead ette, mida oodata võib.

Scandinori tegevjuht Madis Tarum on välja toonud peamised kogemused ja õppetunnid, mis tema karjääri jooksul töös muinsuskaitse objektidega ette on tulnud.

 

Miks on kultuuripärandi säilitamine oluline?

Öeldakse, et kes mineviku ei mäleta, see elab tulevikuta. Pika ajalooga kultuurimälestised annavad edasi meie esivanemate ajalugu ja läbitud aegasid. Nii häid kui halbu. Leiame ju ka oma kodumaa ajaloost piisavalt neid aegu, mida soovime, et ei oleks juhtunud, aga sellegi poolest on see olnud suur ja oluline osa meie ajaloost ning tänu meenutustele nendest aegadest, saame olla tänulikud, et elame teistsugustel aegadel.

Milleks üldse on oluline kultuuripärandite hoidmine? Eesmärgiks on tagada muinsuskaitse all oleva objekti säilimise kvaliteet ja eripära looduslikus või kultuurilises ümbruses.

Kultuuri ja ajaloo säilitamine. Mida vähem on alles hooneid möödunud aegadest, seda vähem teame ja mäletame oma ajaloo kohta. Raamatust lugemine on üks asi, aga ajaloo tajumine oma silmaga on midagi hoopis muud. Vanade kirikute ja losside uudistamine on kahtlemata põnev, kuid ei anna meile nii hästi edasi tolle aja tegeliku olustiku ja ajastu tunnetust. Sellepärast on oluline, et oleksid hästi säilinud ka samast ajastust pärit elumajad.

Lisaks, on väga põnev näha, mida võib näiteks 100-aastase ajalooga ehitisest välja kooruda. Renoveerimistööde käigus on suur tõenäosus, et tuleb välja erinevaid arhitektuuri ja ehituse stiile, mida läbi ajastute erinevad meistrid kasutanud on. Oluline on seda kõike säilitada, et teaksime, kuidas vanasti mingeid töid tehti ning kuidas igapäevaseid väljakutseid lahendati.

Kas muinsuskaitse all oleva hoone ostmine ja renoveerimine on mõistlik?

Mõeldes kogu protsessile, mis käib muinsuskaitse all oleva hoone restaureerimisega kaasas, võib ju tunduda, et palju lihtsam oleks vana maja lihtsalt maha tõmmata ja uus asemele ehitada. Või siis üldse mitte muinsuskaitse all oleva hoone ostmist kaaludagi. Vähem bürokraatiat ja vähem jändamist. Õige?

Kindlasti mitte. Tegelikult tasub mõelda, kas pole mitte neil ebamugavana näivatel seadustel ja ettekirjutustel ka oma mõtet taga.

Pika ajalooga ning kaunilt säilinud ehitis loob väärtust kogu ümbruskonnale. Tihti muutuvad sellised hooned ka sümboliks kohalikele elanikele või tervele piirkonnale. Lisaks silmailule pakuvad ajaloolised ehitised põnevat sissevaadet ammustesse aegadesse ning annavad aimu, milline oli elukorraldus ning -tingimused möödunud aegadel.

Ajaloolise hoone omamisel on mitmeid kasutegureid. Esiteks iseenda elukeskkonna huvitavaks muutmine. Teiseks on väga sageli ajaloolistel hoonetel suurepärane asukoht, kuna vanasti oli vaba pinda rohkem ning maja ehitamisel oli võimalik võtta arvesse kõiki olulisi nüansse, näiteks hoone asetus ilmakaarte suhtes, varjatus tuulte eest ja hoone lähedal asuvad veekogud või hoopis linnakeskus. Sellise asukohaga majad ainult kasvatavad oma väärtust ajas.

Erisused miljööväärtuslikus piirkonnas asuva elamu ning muinsuskaitse all oleva ehitise vahel

Muinsuskaitseamet eristab ning kaitseb laias laastus kahte erinevat liiki objekte. Esiteks miljööväärtusliku piirkonda kuuluvat elamut ning teiseks muinsuskaitse all olevat ehitist.

Esimesel juhul on oluline säilitada maja väline ilme ning sisetöödel saab kasutada rohkem loovust. Originaalilähedaste materjalide kasutamine ja kujunduse jälgimine ei ole siin niivõrd oluline.

Muinsuskaitse all oleva ehitise puhul on aga oluline kõik algupärane säilitada või taastada võimalikult originaalilähedaselt. Sinna alla kuuluvad ehitise kandekonstruktsioonid, vundament, laed, välissein ja katus. Originaalist muutumatuna tuleb hoida nii sise- kui välisviimistlus.

Oluline on teada, et lisaks ehitise konstruktsioonidele, tuleb võrdväärselt hoolt kanda ka peahoonet ümbritsevate abihoonete ning ala piirava aia eest.

Scandinori juht Madis Tarum soovitab valmistuda üllatusteks

“Üllatused võivad kaetud kihtide alt alati välja tulla,” ütleb Madis Tarum ning lisab: “Vanade puitakende taastamise puhul võib näiteks alumistest värvikihtidest leida aaderduse jälgi, mida Muinsuskaitseameti spetsialistid enamasti säilitada ning interjööri sobitada soovitavad.”

Lisaks võib Scandinori senisel kogemusel välja tulla ajaloolisi kaunistusi või kinnitusi nagu kremoonid, hinged, haagid ja muu sarnane, mida esialgu projektis näha ei olnud, kuid mis on samuti olulised säilitada ja taastada.

Ettekirjutused tulevad enamasti siis kui töid teostatakse projektist mööda või eksitakse selle jälgimisel.

 

“Soovitame projekti piinliku täpsusega jälgida ja teavitada Muinsuskaitseametit kõigist leidudest. Sel juhul väldid ka hilisemaid probleeme.” teab Madis Tarum senistest kogemustest soovitada.

 

Üllatusi võib kahtlemata ette tulla ning neid ennetada ei ole võimalik. Parim meetod ootamatusteks ette valmistada on seega lihtsalt ajakava ja eelarve määramisel arvestada piisava varuga, et uute väljakutsetega tegeleda.

Vajadusel taotle Muinsuskaitseameti toetus kultuurimälestise korrastamiseks

Kultuurimälestise korrastamiseks minimaalsete kuludega taotle Muinsuskaitseameti mälestise säilitamise toetust. Avalduse esitamine võib olla üsna keeruline protsess, kuid tasuta nõustamist selle osas saab Muinsuskaitseameti maakonnanõunilelt. Seejuures on oluline, et toetuse saamiseks ei tohi enne toetuse määramise otsust töödega alustada.

Enne kui töödega saab peale hakata, on vajalik pidada objektil koosolek, kus osalisteks on ehtise omanik, Muinsuskaitseameti esindaja, ehitusettevõtte esindaja ning vajadusel ka muinsuskaitseameti järelvalve, kes abistab jooksvalt restaureerimisprotsessi dokumenteerimisel ning projekti plaani jälgimisel.

Oluline on teada, et taotlusi saab esitada 2 korda aastas vastavalt Muinsuskaitseameti seatud tähtaegadele.

Omaniku kohustused muinsuskaitse all oleva ehitise hooldamisel

Hoone ja selle osade restaureerimine ei ole iseenesest kohustuslik kui hoone on korralikult hooldatud. Jälgima peab, et vihm ei saja katusest läbi ning sademed ei jõua ka kuidagi muud moodi hoonesse sisse. Võõrastele sissepääs peab olema piiratud, mis eeldab korralikult suletavaid uksi ja aknaid. Kasutuseta hoonel peab olema tagatud tuulutus ning kord aastas ümbruskonna niitmine, et võssa kasvamist piirata.

Maja hooldamisel on oluline jälgida kindlaid nüansse. Kõige suurema tähtsusega on hoida korras hoone uksed ja aknad, katus ning vundament. Samuti võib suurt kahju tekitada tähelepanuta jäetud elektri- või küttesüsteem.

Kontrolli regulaarselt, vähemalt kaks korda aastas, hoone konstruktsioonid, torud, elektrisüsteem ja juhtmestik. Lisaks jälgi pindasid, et ei oleks kusagile tekkinud pragusid, värvi koorumist, niiskuskahjustusi ega teisi silmnähtavaid kahjustusi. Väljastpoolt tuleb hoolt kanda, et hoonet ei kataks liigne sammal ega muud taimekasvud, mis võivad välisfasaadi ajaga kahjustada.

Sellisel hooldamisel väldid suuremaid remonditöid tulevikus. Teisalt, on oluline vältida ka üle hooldamist. Ajastutruud ning pisut kulunud ilmega, kuid täiesti toimivad majaosad, näiteks korralikud puidust aknad või ajastute poolt lihvitud kordumatu ilmega puitpõrandad, säilitavad oma miljööväärtuse kõige paremini just oma eheduses.

Omaniku kohustused muinsuskaitse all oleva hoone ehitamisel, taastamisel ja remondil

Kui aga on soov maja kasutuses hoida ning hoone vajab hooldust, mõtle kõigepealt läbi, mis ulatuses on hooldustööd vajalikud. Kas on tarvis läbi viia täielik restaureerimine või piisab mõndade majaosade renoveerimisest, näiteks katus või uksed-aknad, et taastada hoone vastupidavus.

Kõikidele ehitustöödele peab eelnevalt kooskõlastuse andma Muinsuskaitseamet ning toetuse küsimisel on oluline teha objekti juures kohtumine asjasse puutuvate esindajatega. Samuti peab ehitustöid teostavatel ettevõtetel olema muinsuskaitse pädevustunnistus. Pädevustunnistuse olemasolu saab kontrollida Muinsuskaitseameti registrist eraisiku või ettevõtte tasandil.

Planeeritavatele töödele on vajalik koostada projekt ning see kinnitada Muinsuskaitseametiga. Kui projekt asub Tallinnas, on vaja see kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas.

Väga oluline on silmas pidada, et projekt ei ole valmis enne, kui see on ametliku kinnituse saanud! Luues kokkulepped ehitajaga enne projektile kinnituse saamist, võid sattuda olukorda, kus lepinguliselt oled kohustatud maksma tööde eest, mida seadusega ei ole lubatud läbi viia.

Suur rõhk on ka kasutatavatel materjalidel, mis peavad vastama originaalile, mida hoone algupärasel ehitamisel kasutati. Selle all peetakse silmas nii puitmaterjali, värve ja aknakitti (üldjuhul linaõli) ning furnituuri ehk kaunistus- ja kinnitusdetaile.

Täpne protsess muinsuskaitse all oleva hoone renoveerimistööde alustamiseks

Jälgides välja toodud protsessi, jõuad kõige kiiremini nõuetekohaselt taastamistöödega alustamiseni.

1. Vaata üle Muinsuskaitseseadus ning hoone säilimise tagamiseks loodud reeglid, et teaksid oma õiguseid ja kohustusi.
2. Võta ühendust Muinsuskaitseameti nõunikuga ja pea temaga nõu! Räägi täpselt lahti oma olukord. Selgita välja, kas plaanitavate tööde puhul on vajalik tegevuskava või tuleb koostada muinsuskaitse eritingimused.
3. Vajadusel telli Muinsuskaitseametist eritingimused. Selleks vaadatakse üle ehitise kogu teadaolev ajalugu ning võimalusel arvestatakse omaniku edasiste plaanidega seoses kõnealuse hoonega. Teatud juhtudel on vajalik ka eelnevate uuringute läbiviimine ehitises.
4. Kui eritingimustega on ühel pool, saab edasi liikuda põhiprojekti tellimisega vastavat pädevustunnistust omavalt ettevõttelt. Tavalise hooldusremondi tegemiseks eraldi projekti koostada ei ole vaja.
5. Kui projekt on koostatud, tuleb see kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, või Tallinna siseste projektide puhul Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga. Siinkohal on kindlasti oluline meeles pidada, et projekt ei ole valmis enne, kui see on ametliku kooskõlastuse saanud!
6. Peale projektile kinnituse saamist, võta hinnapakkumised erinevatelt muinsuskaitse pädevustunnistusega ettevõtetelt. Võid pöörduda ka otse Scandinori asjatundjate poole.
7. Kui on vajalik taotleda toetus kultuurimälestise renoveerimiseks, on sul nüüd olemas vajalik info taotluse esitamiseks. NB! Jälgi taotlusvoorude kuupäevasid!
8. Pea meeles, et enne töödega peale hakkamist, on vaja saada veel viimane kinnitus Muinsuskaitseametilt tööde alustamiseks! Esita muinsuskaitsele vastav loataotlus.
9. Objekti puhul, millele taotleti toetust, on vajalik enne ehituse alustamist läbi viia koosolek kõnealusel objektil.
10. Alles kõige viimase punktina, kui kinnitus on saadud ning vajadusel ka objekti koosolek peetud, saad kinnitada tööde teostamise tellimuse ja asuda hoone taastamise juurde.

Kogemused elust enesest

Üks meeldejäävamaid õppetunde Scandinori kogemustepagasis on olnud Hiiumaa Suuremõisa mõisa peahoone siseuste restaureerimine. Uksi oli palju ning igaüks neist oli täielikult omanäoline. Arhitekt ja Muinsuskaitseameti järelvalve soovisid, et uksed saaksid korda tehtud nii, et alumised 17.-18. sajandi värvikihid säilitatakse täielikult ilma pahtlit kasutamata.

See oli korralik väljakutse. Tavaline praktika näeb ette, et kõigepealt eemaldatakse kõik vanad värvikihid, et saada hea aluspõhi. Selle peale saab siis hõlpsalt ehitada juba uue originaalilähedase viimistluse koos puiduparanduste ja pahteldustega. Uus korraldus tähendas aga, et kõikidelt täketelt ja kriimudelt tuli terav serv ettevaatlikult maha lihvida, ilma liiga sügavale värvikihi sisse minemata.

Lisaks sellele olid uksed väga keeruliste värviskeemidega. Tarvis oli teostada nii aaderduse kui ka marmoreeringu tehnoloogiaid. Ja mis kõige huvitavam, ühe paaris ukse puhul oli nõue, et keskmised ukse viilungid tuleb skalpelliga puhastada kuni 17. sajandi värvikihini välja. Sellise tööga ei olnud meie meistrid varasemalt kokku puutunud, kuna skalpell-puhastus on väga aeganõudev protsess, mis sobib pigem peentöödeks muuseumi eksponaatide viimistlemisel. Ühe ukselehe 1×1.5m viilungi puhastamine võttis kogenud meistril aega keskmiselt 2 nädalat.

Kuigi tööde alguses, ning selle käigus, tundusid mõned soovid isegi pisut absurdsena, oli lõpptulemus lisatööd igati väärt. Tellija jäi tulemusega igati rahule ja meie saime võimsa kogemuse võrra rikkamaks. Vaata kõiki Scandinori poolt taastatud Suuremõisa mõisahoone suursuguseid puituksi siit.

Kokkuvõte

Muinsuskaitse all olevate hoonete säilitamine on vajalik Eesti rahvusliku kultuuriruumi säilimiseks ning ajaloo paremaks mõistmiseks. Hoonete restaureerimise nõuded on enamasti paika pandud põhjusega ning ühe suursuguse ja pika ajalooga hoone nõuetekohane taastamine pakub lisaks kultuuriruumi säilitamisele ka hulgaliselt rõõmu ja põnevust hoone omanikule.

Oleme renoveerinud suurel hulgal erinevate kultuurimälestiste puitaknaid ja -uksi ning oskame anda nõu, millised on olulised nüansid, mida jälgida. Teame, kuidas restaureerida selliselt, et töö vastab üheaegselt nii tänapeäeva energianormidele kui ka Muinsuskaitseameti nõuetele. Tutvu meie tehtud töödega siin ning kui soovid küsida nõu mõne taastatava projekti kohta, võid julgelt pöörduda meie asjatundjate poole.