Kas oled vahel näiteks Tallinna vanalinnas ringi jalutanud ja mõelnud, mis arhitektuuristiil iseloomustab mõnda kindlat hoonet?
Või millised inimesed on mõne suursuguse hoone ehitamisse oma panuse andnud?
Eesti ajalugu on kahtlemata kirju ning põnev. Tänu sellele on väga mitmekülgsed ka meie kultuur ja arhitektuur.
Vaatame siin postituses üle, mis stiili arhitektuuri on Eestis läbi aegade kasutatud ja toome konkreetseid näiteid Scandinori taastatud puitakende ja -uste põhjal.
Eesti arhitektuuri ajaloost lühidalt
Esimesed teadaolevad suuremad ehitised Eestis olid kaitserajatistena loodud linnused. Vanim teadaolev selline ehitis rajati juba 1. aastatuhandel eKr. Suurem osa linnuseid hakkas siiski kerkima 9.-10. sajand ja olid mõeldud kogukonnale kaitse pakkumiseks.
Erinevate arhitektuuristiilide kujunemisest saame aga rääkima hakata alates 13. sajandist, kui koos ristisõdadega jõudis meieni Gooti stiil. Edasist arhitektuuri kulgu on mõjutanud erinevad Eestit vallutanud ning valitsenud riigikorrad, kes on kõik andnud oma panuse, kujundamaks Eesti linnade omapärase näo ja arhitektuuri.
Erinevad arhitektuuristiilid läbi aegade
Tänapäeval võime, sõltuvalt linnast, näha Eestis võluvat segu keskaegsest gootikast, dekoratiivsete kujunditega barokist, rangelt sümmeetrilisest klassitsismist kuni isikupärase neofunki ja modernsete loovalt valgustatud kontorihooneteni välja.
Vaatame lähemalt, millised detailid ja nüansid igat erinevat ajastut iseloomustavad.
Gootika
Gootika ehk gooti stiil levis Eestis peamiselt 13-16. sajandil. Eesti gootika ajastu hoonetele annab omapära meile tavapärase paekivi kasutamine ehitusmaterjalina.
Gooti stiilis hooned on lihtne ära tunda teravkaare motiivi järgi. Sisuliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, kindlused ja teised rajatised on ehitatud gooti stiilis ning paekivist.
Tuntumad näited Gooti stiilist on Tallinna Raekoda, Tallinna Toomkirik, Oleviste kirik, Niguliste Kirik, Pirita Klooster ja Kolm Õde pikal tänaval.
Üks õdedest, ehk Paks Margareeta on hiljuti saanud uued puitaknad ja -uksed, mis Scandinori meistrite osavate käte läbi on täielikult säilitanud oma algupärase välimuse ning isikupära. Samuti leiab Scandinori taastatud suursugused puitaknad kaunistamas ka Niguliste kirikut.
Renessanss
Renessanssarhitektuur on arhitektuuristiil, mis seisneb antiikarhitektuuri ja -ideede teadlikkus jäljendamises. Alguse sai Renessanssarhitektuur Itaaliast Firenze linnast ning Eestis oli eelkõige levinud 15. sajandi algusest kuni 17. sajandi alguseni.
Stiili iseloomustavad peamiselt sümmeetria ja elementide reeglipärasus. Stiili eeskujuks võeti eelkõige Vana-Rooma arhitektuur, millest oli säilinud arvukalt näiteid. Varasemad keskaegsed keerukad konstruktsioonid asendati korrapäraste sammaste, pilastrite, poolkaarte, kuplite ja niššidega.
Renessansi ajast on Eestis säilinud väga vähe hooneid. Parimad stiilinäited on 1597. aastal valminud Mustpeade maja Tallinnas ning Purtse vasallilinnus Ida-Virumaal.
Barokk
Barokkarhitektuur tõusis esile 17. sajandi Itaalias ning levis kiiresti kogu Euroopas. Barokk stiil on tuntud oma dramaatilise ilme poolest, mille peamised omadused on keerukad vormid, rikkalikud dekoratiivsed elemendid ja rõhutatud liikuvus. Eesmärk oli luua mulje rikkusest ja jõukusest, seega kasutati sageli kalleid materjale, nagu marmor ja kullatud pronks.
Stiilile on iseloomulik kasutada laialdaselt kuldseid kaunistusi, skulptuure ja reljeefseid kujundeid, et rõhutada hoone staatust ja glamuuri. Barokkstiili rakendati sageli kirikute, losside ja paleede ehitamisel. Barokkstiilis ehitised on sageli kaetud keeruliste skulptuuride ja kujudega ning nende fassaadidel on suured kumerad aknad.
Eestis hakkas barokkstiil ilmnema 17. sajandi lõpus. Suurel määral iseloomustab eesti barokkarhitektuuri aga kõvasti vaoshoitum Põhjamaade barokkstiil, ehk Barokk-klassitsism või vanaklassitsism. Selle eripäraks on märksa rangemad vormid ja vastandumine Itaalia baroki dekoratiivsetele elementidele ja külluslikkusele.
Põhjamaade barokkstiili esindavad näiteks senini säilinud Narva raekoda ja 1944. aastal hävinud Narva börsihoone. Narva börsihoone taastati 2012. aastal Tartu Ülikoolil Narva kolledži hooneks ning tänane fassaad on negatiivpilt hoone originaalvälimusest.
Itaalia barokk stiilis dekoratiivsete vormidega hooneid on Eesti arhitektuuris tunduvalt vähem. See on tingitud asjaolust, et Eesti alad olid sel perioodil enamasti põhjamaade võimu all. Üheks Itaalia baroki näidiseks on Itaalia arhitektide poolt loodud Kadrioru loss Tallinnas.
Scandinori tegevjuht Madis Tarum on välja toonud, et üks põnevamaid arhitektuuristiile, mille originaalset algupära taastada on just barokk.
Madis Tarum: “Iga arhitektuuristiil on põnev ja omamoodi ilusate nüanssidega. Ilmselt aga kõige erilisemad on barokkstiili kumerad jooned ja ilusad profiilid kõikides selle dekoratiivsetes elementides.”
Klassitsism
Klassitsism jõudis Eestisse 18. sajandi lõpus ning kujunes välja 19. sajandil. See stiil rõhutas selgete joonte ja geomeetriliste kujundite kasutamist ning arhitektuurilist tasakaalu. Klassitsismi stiilis hoonete fassaadidel kasutati sageli sümmeetrilist kujundust, kus aknad ja uksed paiknevad rangelt sümmeetriliselt. Lisaks on iseloomulikud ka horisontaalsed jooned, siledad fassaadid ning sambad.
Klassitsismi stiilis hooneid võib Eestis peamiselt näha Tallinnas ja Tartus. Näiteks Tallinna vanalinnas asuv endine raekoja hoone, mis esialgu valmis 1404. aastal, kuid 1786. aastal ehitati ümber klassitsistlikus stiilis. Samuti ka 1827. aastal valminud Nikolai kirik Tallinnas (aadressil Vene 24) ning 1809. aastal valminud Tartu Ülikooli peahoone.
Mujalt maailmast saab tuua suursuguseid näiteid nagu Triumfikaar Pariisis, Helsinki Toomkirik või Ameerika Ühendriikide Kapitoolium Washingtonis.
Eesti tuntuim klassitsismi arhitekt oli kindlasti Carl Ludwig Engel, kes projekteeris mitmeid tähtsaid hooneid, sealhulgas Helsingi Senatihoone ja Helsingi Toomkiriku hoone. Tallinnas on Engel loonud näiteks Kaulbarside aadliperekonna linnapalee aadressil Kohtu 8.
Historitsism ja eklektika
Historitsism on arhitektuuristiil, mis püüab jäljendada minevikus valitsenud arhitektuuristiile, nagu barokk, klassitsism ja gootika. Eesmärk on luua arhitektuuriliselt ajaloolisi hooneid, millel on tugev seos minevikuga. Historitsistlik arhitektuur oli populaarne 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses.
Eklektikaks nimetatakse stiili, kus on läbisegi kasutatud elemente erinevatest arhitektuuristiilidest ning lisatud uusi elemente.
Peamisteks iseloomustavateks omadusteks historitsismi ja eklektika juures on monumentaalne välimus, rikkalikud kaunistused, keerulised detailid ja sümmeetrilised fassaadid.
Eestis kerkisid esimesed historitsistlikud ehitised juba 19. sajandi keskpaigast alates, kuid suuremat tähelepanu hakati historitsismile pöörama 20. sajandi alguses, mil Eesti oli Venemaa koosseisus ja kohaliku elanikkonna rahvuslik ärkamine algas. Paljud tollased arhitektid püüdsid ajalooliste ehitusstiilide kaudu tuua esile rahvuslikku identiteeti.
Eesti historitsismi hoonetest saab tuua näiteks Pärnu rannahoone ning Tallinnast Rotermanni soolalaod (Rotermanni 8) ja Roseni piiritusetehas (Mere pst 6).
Sõjaeelse Eesti Vabariigi aegne arhitektuur
1920.-1930. aastatel hakkas historitsistlik arhitektuur Eestis asenduma seguga traditsionalismist, funktsionalismist, art déco’st (ehk juugendist) ja Põhjamaade klassitsismist. Nende stiilide segu annab ka praegu Tallinna kesklinnale tema tuttava isikupära.
Üheks näidiseks Põhjamaade klassitsismist on Vene Kultuurikeskus, mille täispuidust välisuksed on saanud tagasi oma algupärase ilme, ja kaasaegse funktrionaalsuse, läbi Scandinori meistrite osava kätetöö.
Juugend
Juugend ehk Art Nouveau on arhitektuuristiil, mis jõudis Eestisse 20. sajandi alguses ja oli populaarne kuni I maailmasõja alguseni. Historitsismi rangeid stiile hakati asendama kumeramate ja rõõmsamate vormidega. Eeskuju võeti tihti looduslikest motiividest, mille tulemusel on juugendarhitektuurile iseloomulikud voolavad jooned, orgaanilised kujundid ning rikkalik ornamentika. Samuti oli juugendile iseloomulik suuremate akende ja klaasfassaadide kasutamine.
Juugendarhitektuuri näideteks Tallinnas on Eesti Draamateater, Estonia Teater, Saarineni maja (Pärnu mnt 10, Tallinn). Lisaks hiljuti kontorihooneks taastatud Lutheri kvartal Tallinnas Vana-Lõuna tänaval. Ilmekas näide juugendstiilist on ka Ammende Villa Pärnus.
Scandinor on saanud täita auväärset ülesannet ajalooliselt olulise Estonia Teatri hoone puituste ja -akende renoveerimisel.
Funktsionalism
Funktsionalism oli 1920. ja 1930. aastatel populaarne arhitektuuristiil, mis rõhutab praktilisust ja funktsionaalsust. Funktsionalismi peetakse sageli 20. sajandi alguse modernse arhitektuuri üheks olulisemaks suunaks.
Funktsionalistlikud hooned on sageli avatud ja avarad, rõhutades nende funktsionaalsust ja tehnoloogiat. Kasutusel on tööstuslikud materjalid nagu betoon, teras ja klaas. Iseloomu annavad lihtsad vormid ja selged jooned. Eestis rajati funktsionalistlikke hooneid peamiselt 1930. aastatel.
Funktsionalistlik arhitektuur leidis rakendust peamiselt avalikes hoonetes, nagu raamatukogud, koolid, haiglad ja teatrid. Hoone välisilme oli sageli kaunistusteta, ainult funktsioonile ja konstruktsioonile keskendunud.
Tuntumad näited funk arhitektuurist Tallinnas on Tallinna linnavalitsuse hoone ja Tuletõrjedepoo. Scandinori taastatud puitaknad ja -uksed leiab kaunistamas Tallinna Kunstihoone ning Riigikogu hoone fassaade.
Nõukogude arhitektuur
Nõukogude arhitektuur levis Eestis enamasti 1940. kuni 1980. aastateni. Peamised mõjutused tulid klassitsismist ja historitsismist. Selle stiili hooneid iseloomustavad massiivsed proportsioonid, suured skulptuurid ja kaunistused ning range sümmeetria. Tuntumad näited on muu hulgas Viru Hotell, Kino Sõprus, Välisministeeriumi hoone, Lillepaviljon ja restoran Tuljak Pirita teel. Lisaks ka loomulikult kõigile tuttavad Hruštšovkad ehk 1960–1980. aastatel ehitatud Mustamäed, Õismäed ja Lasnamäed katvad kortermajad.
Sellesse ajajärku jäävad samuti ka modernism ning postmodernism.
Modernism
Modernism levis peamiselt 1950. ja 1960. aastatel, mil toimus ka Eesti suurem hoonestusbuum. Selle stiili hooneid iseloomustavad lihtsad, kuid selged vormid ja piiratud kaunistused. Funktsionaalsus oli endiselt oluline, kuid eelistati ka uusi materjale, nagu klaas ja alumiinium.
Postmodernism
Postmodernism tuli arhitektuuri maailma 1970. aastatel ning oli vastuseks modernismi lihtsatele ja anonüümsetele vormidele. See stiil kasutas erinevaid ajaloolisi stiile ja eklektikat, et luua uusi ja huvitavaid vorme. Eestis rajati postmodernistlikke hooneid peamiselt 1980. ja 1990. aastatel.
Tänapäeva Eesti arhitektuur
Tänapäevast arhitektuuri Eestis võib nimetada Eesti uusklassitsismiks. See arhitektuuristiil sai alguse 1990. aastatel ning rõhutab klassitsistlikke jooni ja proportsioone. Peamine mõjutus tuleb ajaloolisest klassitsismist, kuid kasutab kaasaegseid materjale ja tehnoloogiat. Eesti uusklassitsismi hooneid iseloomustavad harmoonilised proportsioonid, selged vormid ja lihtsad kaunistused.
Mõned põnevamad näited Eesti kaasaja arhitektuurist on 2006. aastal valminud Kumu Kunstimuuseum või 2016. aastal avatud ERMi hoone Tartus. Põneva arhitektuuriga hoone on ka 2007. avatud omanäolise ilmega Tallinna Sünagoog. Lisaks ka näiteks endise Tallinna elektrijaama hoones avatud interaktiivne Energia avastuskeskus ning Lennusadama Meremuuseum.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on Eesti arhitektuur läbi aegade olnud mitmekesine ning stiilid on mõjutatud erinevatest ajaloolistest, poliitilistest ja kultuurilistest teguritest. Iga arhitektuuristiil on oma ajaloolise ja kultuurilise tausta tõttu unikaalne ning peegeldab oma aja ja koha vaimu. Igal stiilil on omad iseloomulikud detailid ja eripärad ning osates märgata kasvõi vaid mõnda detaili igast stiilist, on lihtne määrata iga hoone arhitektuuristiili ning ehitamise ajajärku.
Vaata lähemalt, mis panuse on Scandinor Eesti ajaloo ja kultuuri säilitamisse läbi oma meistrite kätetöö andnud.